Sel nädalavahetusel toimus Kuremaal Sahtli avaüritus, mis kujunes ütlemata hubaseks ja mõnusaks olemiseks!
Lugu algas laupäeva hommikul kolmveerand üheksa Rahvusraamatukogu ees kogunemisega. Sama olid otsustanud ka Looduseomnibussi inimesed :)
Saime päris mõnusa tillukese bussi mahutamaks 23 osalejat ning reis võis alata bussijuht Aare juhatusel. Ära märkimist väärivad veel Hanna pealetulek Jõgevalt ning Martini pissipeatus.
Kuremaal võttis meid vastu lossi omanik Vahur. Tutvusime paiga sümboliga ning veendusime selle ilus. Tegu on tõepoolest lihtsa, kuid kauni arhitektuuriga. Majas oli kamin, mida me kahjuks kasutada ei võinud, mistõttu kippus jahe olema. Seda eriti alguses, kui polnud külmaga harjunud. Esialgu valitses kerget viisi kaos, kuna üritasime ruttu-ruttu mõned ettevalmistused lõunasöögiks ära teha. Peagi suutsime kõik ringi koguneda ja natuke tutvuda plaanitavaga; osad suundusid süüa tegema ning teised tutvusid erinevate mängudega. Paarides jäljendati teise häälitsusi ning grimasse. Lõpuks pöörduti ka vana hea maffia poole.
Samal ajal köögis... Mitmed tublid hakkisid ning keetsid-küpsetasid hoogsalt meie kahel pisikesel pliidiraual. Teised jälle möllasid vahukoorega, mida lendas igas ilmakaares. Lõpuks rahustas toidu valmimine näljased noored maha. Spagetid juurviljade ja hakklihaga. Pärast lõunat suundusime õue jalutama. Ilm oli lihtsalt meeletult ilus! Päike paitas sügisese pehmusega värvilisi puid ja põõsaid ning sealsamas oli eriti ereroheline talirukkis. Tagasi lossis, sisustasime Hardo Aasmäe ootamise aega lõbusate mängudega. Parim oli ehk psühholoog, kus avanesid nii mõnedki räpased saladused! Ent üldine õhkkond oli sõbralik ;) Kuigi vahel tabas mängijaid paanika..
Siis saabus HARDO AASMÄE! Ei oskagi üheselt, millest ta rääkis, kuna peateema justkui puudus. Sellele vaatamata oli jutt äärmiselt põnev! Saime teada, et erinevalt keha rakkudele on ajurakkude pidev kasutamine väga kasulik ja lausa vajalik. Lisaks avanesid meile huvitavad seigad Aafrika hõimude elust (kus näiteks ämm süüakse oma viimase tütre pulmas piduroana ära, kui edaspidi ebavajalik olend), Venemaa avarused ning mõned huvitavad lood poliitikast.
Järgnevalt olid jälle kõhud tühjad! Vaprad poisid läksid vihmas ja tuuled poodi, et mõningaid puuduvaid toiduaineid muretseda. Samal ajal mängisid majja jäänud soojendavaid seltskonnamänge, kuna Aasmäe jutu ajal oldi üsna läbi külmutud.
Õhtuseks tegevuseks oli filmi "Kellavärgiga apelsin" vaatamine, millega alustamisele kulus tehnilistel põhjustel äärmiselt kaua aega. Lõpp hea, kõik hea. Filmi ajal jäid osad tuttu, kuid erksamad koondusid ülemisele korrusele. Sai üksteisele oma käsi, jalgu ja palju muud näidata, professorid tutvustasid oma uusi leiutisi ning ei puudunud ka skulptuuride vormimine.
Peagi laskus öövaikus majja.
Pühapäeva hommikul võisid väiksema unevajadusega tegelased naerujoogast osa võtta. EVE MANDERI juhatusel harjutasime erinevaid simuleerivaid harjutusi, mis kohati tundusid küll totrad, kuid täitsid oma rolli ja olid kokkuvõttes vahvad. Eks see naermine ole individuaalne, kuid lõbus on ta igal juhul. Ääretult vahva viis hommiku alustamiseks! Kogemus, mida võiks iga üks korra elus proovida! Pärast hommikuäratust jooga näol valmisatasime hommikuputru. Seejärel saime osa pimeda maššööri LEA OTTI õpetustest. Katsetasime üksteise peal erinevaid võtteid, kuid võisime ka tõelise spetsialisti kätt tunda. Jagasime oma soojust läbi käte teisele ning õppisime vajalikke närvipunkte tundma. Ei puudunud ka liikmete läbi raksutamine, mis tuleneb muide vaakumi vabanemisest! Olles isu täis saanud üksteisi näppimisest alustasime vestlusringidega. Teemadeks sõnavabadus, rahvustunde olulisus, prostitutsioon, religioon ja ühiskonnakorrad. Kõik võisid valida endale meelepärase teema ning asuti vestlema. Lõpu neile aruteluringidele tegi tühi kõht, mis sundis lõpuks kööki liikuma. Paralleelselt toidu valmimisega hakkasime ka koristama, millega kaasnes veidi nukker olek. Veidi enne minekut läksid osad vaprad veel kooki jagama, mille olime eelmisel õhtul valmistanud. Päris enne lahkumist matkasime mõttes kaks olnud päeva läbi.
Teel Tallinnasse hakkas päris kõvasti sadama. Meil oli aga hea ja soe, nii väliselt kui sisemiselt. Hea ja natuke kurb ka oli põskede õhetades kodu poole kihutada.
No comments:
Post a Comment